Kahel sama üldise IQ-ga inimesel võivad olla erinevad tugevused: ühel on lihtne pikka teksti lugeda ja mõtteid kokku võtta, teisel aga lühikese ajaga suurt hulka infot võrrelda. Seda erinevust näitab kognitiivne profiil.
Kognitiivne profiil näitab üldise IQ taga olevaid võimeid
Üldine IQ võtab ühe arvuga kokku mitmele kognitiivsele ülesandele ühise üldise taseme. Kognitiivne profiil näitab, milline võimete kombinatsioon selle taseme moodustab.
Hinnatavad valdkonnad sõltuvad testist, kuid tüüpilised võimed on järgmised.
- Verbaalne mõistmine, mis kasutab sõnade tähendusi ja omandatud teadmisi.
- Arutlemine, mis aitab leida uute ülesannete seoseid ja reegleid.
- Visuaal-ruumiline töötlus, mis käsitleb mõttes kujusid, asukohti ja paigutusi.
- Töömälu, mis hoiab infot ajutiselt ja kasutab seda samal ajal.
- Töötluskiirus, mis aitab võrrelda, otsida ja ümber kirjutada kiiresti ning täpselt.
WAIS-IV ei käsitle voolavat arutlust ja visuaal-ruumilist töötlust eraldi põhiindeksitena: mõlemaga seotud ülesanded kuuluvad tajupõhise arutlemise indeksi alla. WAIS-i indeksite koosseis sõltub testiversioonist; viie võime seoseid selgitab põhjalikumalt CHC-teooria.
Kognitiivses profiilis eristatakse taset võrreldes samaealistega ja võimete suhtelist tugevust inimese enda profiilis. Näiteks võib töötluskiirus ületada omaealiste keskmist, kuid kui verbaalne mõistmine ja arutlemine on veel kõrgemad, on töötluskiirus inimese enda profiilis suhteliselt nõrgem valdkond.
Seega inimese enda kõige nõrgem võime ei pruugi olla üldkogumi keskmisest madalam. Sama üldise IQ puhul on lihtsam hästi toime tulla erinevates ülesannetes sõltuvalt sellest, kas võimed on üksteisele lähedased või tugevamate ja nõrgemate võimete vahe on suur.
Võimete erinevused avalduvad töö, vestluste ja õppimise etappides
Igapäevaelus on ametinimetusest kasulikum vaadata konkreetseid tegevusi, millest töö koosneb.
Tugeva verbaalse mõistmise ja suhteliselt madalama töötluskiirusega inimene võib kiiresti mõista aruande eesmärki ning määrata põhipunktid ja järelduse. Aega võib aga järjest kuluda arvude ja tsitaatide otsimisele ning sisestamisele, vormistuse ühtlustamisele ja kontrollimisele enne esitamist. Mõistmine ei ole aeglane: otsimine, sisestamine ja kontroll koonduvad töö teise poolde, kus mõistetud sisu tuleb valmis tulemuseks vormida.
Tugeva arutlemise või visuaal-ruumilise töötluse ja suhteliselt nõrgema töömäluga inimene võib leida struktuuri või lahenduskäigu, kui tingimused on paberil näha. Kui aga mitu suuliselt saadud tingimust või arvutamise vahetulemust tuleb hoida üksnes peas, võib tegevus takerduda. Ka õppimisel võivad vastused kaduma minna peastarvutamise või mitme tingimuse hoidmise, mitte mõiste keerukuse tõttu.
Sama tegevuskäiku on ühel inimesel lihtsam mõista teksti lugedes, teisel aga jooniselt seoseid nähes. Seda suhtelist erinevust käsitleb artikkel verbaalsest ja mitteverbaalsest ülekaalust.
Raskus võib tekkida mõistmisel, hoidmisel, otsustamisel või väljendamisel
BrainTypeIQ seob võimete erinevused igapäevaeluga, eristades raskustes mõistmist, hoidmist, otsustamist ja väljendamist. Isegi sama kogemus „ma ei jõua koosolekul kaasa mõelda” võib tekkida eri etappides.
| Etapp | Mis tegelikult toimub? | Mida tingimustes muuta? |
|---|---|---|
| Mõistmine | Erialaterminid või eeldused on tundmatud ja öeldut on raske mõista | Jagada päevakorda, termineid ja materjale ette |
| Hoidmine | Järgmist sõnavõttu kuulates kaob eelmine põhipunkt või küsimus meelest | Jätta põhipunktid ja lahtised küsimused ühisesse märkmesse |
| Otsustamine | Sisu on arusaadav, kuid ei suuda valida, kas nõustuda, vastu vaielda või küsimus esitada | Esitada otsustuskriteeriumid või valikud ette |
| Väljendamine | Pärast koosolekut saaks mõtte kirja panna, kuid kohapeal liigub vestlus edasi enne selle sõnastamist | Valmistada põhipunktid ette ja täiendada neid vestlusaknas või koosoleku järel kirjalikult |
Üldine hinnang „koosolekud on mulle rasked” ei näita, milliseid tingimusi muuta. Kognitiivne profiil aitab täpsustada, millistesse etappidesse koormus võib koonduda, ja võrrelda seda tegelikus olukorras toimuvaga. Ajapiirang, katkestused ja mitu samaaegset tegevust võivad muuta koormuse koondumiskohta ka sama inimese puhul.
Tugev võime saab toetada raskemat tööetappi
Kognitiivne profiil muutub praktiliseks, kui tugevat võimet kasutatakse raskema etapi töökorralduse kujundamiseks.
Kui verbaalne mõistmine on tugev, kuid võrdlemine ja sisestamine võtavad aega, saab rühmitamiskriteeriumid, valmimise tingimused ja korduvad sõnastused eelnevalt kirja panna ning salvestada valikute või mallidena. Nii ei pea kõrget verbaalset mõistmist iga üksikjuhtumi üle otsustamiseks uuesti kasutama: kiirust nõudvas olukorras piisab valimisest ja sisestamisest.
Kui arutlemine või visuaal-ruumiline töötlus on tugev, kuid mitme tingimuse hoidmine takerdub, saab järjestuse ja sõltuvused panna joonisele või protsessiskeemi ning vahetulemused ja praeguse etapi paberile märkida. Nii kasutatakse struktuuri leidmise tugevust, vähendades samal ajal mõtlemiseks vajaliku info hulka, mida tuleb hoida üksnes peas.
Vajalikke oskusi harjutatakse otse, hoidmisele ja võrdlemisele koonduvat koormust saab aga vähendada märkmete, kontrollnimekirjade, mallide ja töö etappideks jagamisega. See on tegeliku ülesandega otsesemalt seotud kui lootus, et piisab kõigi madalamate võimevaldkondade ühtlasest treenimisest.
BrainTypeIQ näitab üheksa alltesti põhjal üldist IQ-d ja viie valdkonna kognitiivset profiili. Pärast tulemuste saamist aitab BrainTypeIQ raporti lugemise juhend siduda valdkondade erinevused töö ja õppimise etappidega.