Madala verbaalse mõistmise korral sagedamini avalduvad tunnused
Koormus kasvab eriti siis, kui korraga lisanduvad tundmatud terminid, välja ütlemata eeldused ja abstraktsed selgitused.
- Uue erialatermini sidumine tuttavate sõnade või kogemustega võtab aega.
- Mitmest konkreetsest näitest saab aru, kuid nende ühist põhimõtet on raske lühidalt kokku võtta.
- Sõna ligikaudne tähendus on arusaadav, kuid selle defineerimine või sarnastest sõnadest eristamine on keeruline.
- Taustateadmisi eeldavas selgituses on raske täiendada välja ütlemata osi ja mõista jutu seoseid.
- Oma mõtete seadmine teisele inimesele arusaadavasse järjekorda ja sõnastusse võtab aega.
Tuttavate teemade ja kogemusega valdkondade puhul võivad raskused jääda vähem märgatavaks, sest sõnavara ja taustateadmised on juba olemas. Koormus kasvab järsult näiteks uuele ametikohale asudes, uude tegevusvaldkonda liikudes või uut ainet õppides, kui terminid ning eelteadmised tuleb omandada korraga.
Joonise või päris näite abil võib sisu kohe arusaadav olla, selgitus võib õnnestuda pärast mõtlemisaega ja konkreetsete näidete põhjal võib inimene õigesti otsustada. Raske on siis info vastuvõtmine, kokkuvõtmine ja vastamine üksnes sõnade kaudu, mitte sisu ise.
Mida WAIS-IV verbaalse mõistmise skoor kirjeldab?
WAIS-IV verbaalse mõistmise indeks VCI arvutatakse sarnasuste, sõnavara ja informeerituse alltestide põhjal. Need ülesanded nõuavad sõnade ning omandatud teadmiste abil tähenduste ja seoste korrastamist ning vastuse sõnastamist. Lähedast võimet kirjeldab mõiste kristalliseerunud intelligentsus (Gc).
Verbaalne mõistmine võib olla madal võrreldes samaealiste normiga või jääda keskmisse vahemikku, kuid olla inimese enda profiilis teistest võimetest nõrgem. Teisel juhul võib inimene jooniste või päris esemetega ülesannetes näidata kõrget võimekust, kuid üksnes sõnade abil mõistmine ja selgitamine jääb tema nõrgemaks küljeks. Tõlgendamisel on oluline arvestada WAIS-i indeksite alltestide koosseisu ning skooride taset.
VCI ei ole vestlusoskuse koguskoor. Kui pika juhise kuulamise ajal läheb info meelest, võib koormus olla seotud töömäluga. Kui raske on teksti lugemine ise, tuleb arvestada ka lugemisoskuse ja muude koormust tekitavate teguritega.
Tee eeldused ja valmis tulemus nähtavaks
Abi ei seisne üksnes sõnade lihtsamaks muutmises. Nähtavaks tuleb teha, mida on vaja teha ja milline tulemus tähendab, et töö on valmis.
| Raske olukord | Kuidas muuta mõistmine lihtsamaks? |
|---|---|
| Palutakse: „Võta see võimalikult kiiresti kenasti kokku” | Täpsustada tähtaeg, vorm, maht ja valmis näide |
| Erialaterminitega reeglitest tuleb välja lugeda oma tegevus | Tuua välja ainult vajalikud sammud ja lisada terminite tähendused nende kõrvale |
| Uut tööd õpetatakse üksnes suuliselt | Paluda üht demonstratsiooni ja vaadata kõigepealt valmis tulemust |
| Uut mõistet õpitakse ainult definitsiooni lugedes | Vaadata konkreetset näidet ja kontrollida, milline osa vastab definitsioonile |
Pikkade suuliste juhiste puhul lisandub mõistmisele ka vajadus sisu meeles hoida. Oluliste tingimuste panemine lühikesse tegevusjuhendisse vähendab vajadust kõike uuesti algusest küsida.
Ka vajalikku sõnavara ja taustateadmisi saab täiskasvanuna juurde omandada. Uue sõna õppimisel tasub lühikese definitsiooni kõrval siduda see tegeliku kasutusolukorraga ning hiljem meenutada ja kasutada. Nii lisandub sõnu, mida inimene mõistab ning oskab ise kasutada.
Kasuta tugevamat võimet mõistmise ja selgitamise alustamiseks
Mõistma ja selgitama ei pea üksnes sõnade kaudu. Tugeva visuaal-ruumilise töötluse korral saab järjekorra panna vooskeemi, valmis näite ning poolelioleva töö kõrvuti või sarnased mõisted võrdlustabelisse. Nii on seosed silmaga nähtavad.
Tugeva voolava arutluse korral võib abstraktse definitsiooni korduvast lugemisest lihtsam olla võrrelda mitut näidet ja vastunäidet, leida ühine reegel ning seejärel see sõnastada.
Ka ise selgitades saab mõtted esmalt joonise või paigutuse abil korrastada ja siis tekstiks muuta. Aruande saab panna kindlasse vormi: „järeldus, põhjus, järgmine tegevus”.
Kui eeldused, valmis tulemus ja otsustuskriteeriumid on nähtavad ning alustatakse inimesele tugevamast infovormist, on lihtsam käsitleda ka üksnes sõnaliselt raskesti mõistetavat sisu. Tähelepanu vajab verbaalse mõistmise raskuse kõrval see, millisel viisil inimene mõistab ja saab oma võimeid kasutada. Tugevamate infovormide erinevust käsitleb artikkel verbaalsest ja mitteverbaalsest ülekaalust. Võimete kombinatsiooni kaudu toetamise võimalusi selgitab artikkel kognitiivsest profiilist.