Mida tähendab verbaalne või mitteverbaalne ülekaal?
Verbaalne ja mitteverbaalne ülekaal kirjeldavad, kumb on inimese enda profiilis suhteliselt tugevam: sõnu kasutavad ülesanded või kujundeid, paigutusi ja visuaalseid reegleid käsitlevad ülesanded.
- Verbaalne ülekaal — tugevamad on sõnade tähenduse mõistmine, teadmiste meenutamine, ühiste mõistete kokkuvõtmine ja mõtete sõnaline selgitamine.
- Mitteverbaalne ülekaal — tugevamad on kujude osadeks jagamine ja kokkupanemine, suuna ning ruumiliste suhete käsitlemine ja visuaalsetest mustritest reeglite leidmine.
„Tugevus” võib tähendada nii kõrgemat taset võrreldes samaealistega kui ka suhtelist tugevust võrreldes inimese teiste võimetega. WAIS ei määra „verbaalse ülekaaluga” või „mitteverbaalse ülekaaluga” tüüpi, vaid neid erinevusi vaadatakse indeksite ja alltestide skooride kaudu.
Verbaalse ülekaalu tunnused
Verbaalse ülekaalu keskmes on võime kasutada sõnavara, teadmisi ja mõisteid mõistmiseks ning selgitamiseks, mitte rääkimise hulk või lugemise kiirus.
- Mitmest näitest leitakse ühisosa ja võetakse see ühe lausega kokku.
- Ebaselgetele terminitele antakse definitsioonid, et vähendada arusaamade lahknevusi.
- Varem õpitud teadmised seotakse praeguse probleemiga.
- Otsuse põhjused ja tegevuskäik sõnastatakse, et leida tähelepanuta jäänud tingimused.
Tööl ja õppimisel avaldub see näiteks pika materjali põhipunktide leidmisel, keerulise sisu järjestatud selgitamisel või jooniste ja demonstratsioonide korrastamisel nimetuste ning tingimuste kaudu. Võime sisu käsitleb põhjalikumalt artikkel verbaalsest mõistmisest ja kristalliseerunud intelligentsusest (Gc).
Mitteverbaalse ülekaalu tunnused
Mitteverbaalse ülekaalu keskmes on struktuuri mõistmine kujusid ja ruumilisi suhteid säilitades ning seoste leidmine visuaalsest materjalist.
- Tervikkujund jagatakse osadeks ja mõeldakse läbi selle kokkupanemine.
- Seostatakse joonist päris esemega, põhiplaani ruumilise kujuga või eri nurkade alt nähtud jooniseid omavahel.
- Ekraani või lehe paigutusest leitakse hierarhia ja rühmad.
- Graafiku või kujundite muutustest leitakse reeglid.
Mitteverbaalsed võimed hõlmavad kuju, suunda ja paigutust käsitlevat visuaal-ruumilist töötlust (Gv) ning uute seoste ja reeglite leidmist võimaldavat voolavat arutlust (Gf). Mõnel inimesel on eriti tugev kujude ja paigutuste käsitlemine, teisel reeglite leidmine, mistõttu sõltub ka mitteverbaalse ülekaalu sisu alltestidest.
Kuidas avaldub erinevus WAIS-i tulemustes?
WAIS-III-s annavad verbaalsest ja mitteverbaalsest küljest olulise ülevaate verbaalne IQ (VIQ) ja soorituslik IQ (PIQ), WAIS-IV-s aga verbaalse mõistmise indeks VCI ning tajupõhise arutlemise indeks PRI. USA WAIS-5-s eristati PRI alla kuulunud visuaal-ruumiline töötlus ja voolav arutlus visuaalruumiliseks indeksiks VSI ning voolava arutluse indeksiks FRI. Versioonide muudatusi selgitab artikkel WAIS-IV ja WAIS-5 erinevustest.
WAIS-IV tulemustes vaadatakse VCI ja PRI punktivahe kõrval raportis esitatud erinevuse statistilist olulisust ja baassagedust ning kummagi indeksi allteste. Näiteks kuubikute ja maatriksite erinevus PRI sees aitab eristada, kas tugevam on kujude ning paigutuste käsitlemine või reeglite leidmine. Seetõttu on oluline ka iga WAIS-i indeksi alltestide koosseis.
Kuidas tugevusi tööl ja õppimisel kasutada?
Sama töö sisaldab nii tingimuste sõnalist korrastamist kui ka struktuuri kontrollimist jooniste või päris esemete abil. Ametinimetuste järgi jaotamisest praktilisem on vaadata, millises etapis kulgeb mõistmine või tegevus lihtsamini.
| Etapp | Verbaalse tugevuse kasutamine | Mitteverbaalse tugevuse kasutamine |
|---|---|---|
| Info vastuvõtmine | Tingimuste mõistmine teksti, vestluse, definitsioonide või juhendi abil | Struktuuri mõistmine joonise, valmis näite, demonstratsiooni või paigutuse abil |
| Korrastamine | Põhipunktide, põhjuste ja tingimuste panemine teksti või loendisse | Seoste, järjekorra ja hierarhia panemine joonisele, tabelisse või paigutusse |
| Esitamine | Kirjeldus, selgitav tekst või suuline selgitus | Joonis, küljendus, protsessiskeem või mudel |
Näiteks kui ainult joonise põhjal on raske seost jälgida, saab selle sõnastada: „Kui A kasvab, siis B väheneb.” Kui pika teksti struktuur jääb ebaselgeks, saab tingimused ja järeldused panna kaheveerulisse tabelisse. Tugevamat vormi kasutatakse mõistmise käigus ja seejärel viiakse tulemus tagasi ülesandes nõutud teksti, joonise või tegevuse vormi.
BrainTypeIQ võimaldab vaadata eraldi verbaalset mõistmist (Gc), visuaalruumilist töötlust (Gv) ja voolavat arutlust (Gf). Nii saad üldisest verbaalse ja mitteverbaalse külje erinevusest liikuda konkreetsemalt selleni, milline töötlus on eriti tugev.