Madala tajupõhise arutlemise korral sagedamini avalduvad tunnused
Madala tajupõhise arutlemise indeksi PRI korral jagunevad sagedamini avalduvad raskused kaheks: kujude ja paigutuste kokkupanemise koormus ning joonistest reeglite leidmise koormus.
- Kujundi suuna muutudes võtab aega mõistmine, et see on sama kuju.
- Osade ühendamisel on raske tervikkujundit mõttes moodustada.
- Näidist ja pooleliolevat tööd võrreldes kaob nende vastavus meelest.
- Mitmest joonisest on raske leida reeglit, mida pole sõnaliselt selgitatud.
- Reegli võimalike variantide lisandudes läheb segamini, milliseid on juba kontrollitud.
Koormus kasvab pigem siis, kui suunda, asukohta, osi ja tervikut ning võimalikke reegleid tuleb mõttes hoida, muuta ja nende põhjal järeldada, kui lihtsalt joonist vaadates. Ka sama ülesanne muutub lihtsamaks, kui suunad ühtlustada, seosed nimetustega tähistada, vahepealsed olekud nähtavale jätta või päris esemeid liigutada.
Madala PRI korral erista kujude ja paigutuste käsitlemist reeglite leidmisest
WAIS-IV tajupõhise arutlemise indeks PRI arvutatakse kolme põhilise alltesti — kuubikute, maatriksite ja visuaalsete puslede — põhjal. Need kolm ei mõõda aga sama töötlust.
- Kujude ja paigutuste käsitlemise koormus: kuubikutes ja visuaalsetes pusledes (Visual Puzzles) tuleb kuju osadeks jagada, muuta suunda või asukohta ning moodustada osadest tervik.
- Reeglite leidmise koormus: maatriksites tuleb võrrelda mitut joonist, leida seosed või reeglid ja valida vastus.
Esimene kasutab tugevalt visuaal-ruumilist töötlust (Gv), teine voolavat arutlust (Gf). Seetõttu aitab madala PRI korral ühise „mitteverbaalse võime” asemel vaadata, kas suurem koormus tekkis kujude ja paigutuste käsitlemisel või reeglite leidmisel.
See ei tähenda WAIS-IV PRI põhjal kahe uue skoori iseseisvat arvutamist. Alltestide erinevused aitavad eristada koormuse liiki ja sobivat abi. USA WAIS-5-s on need kaks eraldi põhiindeksid. Versioonide ülesehituse erinevust selgitab artikkel WAIS-IV ja WAIS-5 erinevustest.
BrainTypeIQ võimaldab vaadata voolavat arutlust ja visuaalruumilist töötlust eraldi. Nähtu põhjal saab valida esimesena proovimiseks sobiva võtte, arvestades, kas inimese enda profiilis on nõrgem kujude ning paigutuste käsitlemine või reeglite leidmine.
Raskusi tekitavad olukorrad ja koormuse vähendamine
Võtete ühine põhimõte on tuua mõttes käsitletavad seosed, vahepealsed olekud ja tegevusjärjekord sõnadesse, sammudesse, päris esemetesse või märkmetesse.
| Koormuse liik | Tüüpiline olukord tööl või õppimisel | Kuidas koormust vähendada? |
|---|---|---|
| Suund ja asukoht | Tööjoonise seostamine esemega, pinnalaotuse või eri nurga alt nähtud joonise mõistmine | Pöörata paberit või eset ning märkida nooltega võrdlussuund, ülemine ja alumine, vasak ja parem pool |
| Osad ja tervik | Valmis joonise põhjal kokkupanemine, ruumilise kuju või läbilõike mõistmine | Asetada osad esialgselt paika ning jätta nähtavaks terviku piirjoon ja vahepealne olek |
| Näidisega võrdlemine | Näidise ja poolelioleva töö korduv võrdlemine | Panna need kõrvuti ja tähistada vastavad kohad sama numbriga |
| Varjatud reegel | Ühise reegli leidmine mitmest joonisest või skeemist | Kirjutada võimalikud reeglid lühidalt välja, kontrollida ükshaaval ja sobimatud maha tõmmata |
| Mitu toimingut | Kokkupanemise või joonise lugemise mitme etapi läbimine | Kirjutada iga etapp eraldi reale ja märkida tehtud toimingud |
Sõnade kasutamine tähendab siin vajalike seoste ning toimingute lühidalt juurde kirjutamist, mitte pika selgituse lisamist. Näiteks: „vasak serv”, „90 kraadi päripäeva”, „punane külg üles” või „A ja B on sama pikkusega”.
Sama ülesannet saab proovida seoste nimetuste, nummerdatud sammude, päris esemete liigutamise või visandi abil ning jätta kasutusse viis, mis parandab täpsust ja mida on lihtsam korrata.