WAIS-i tulemustes näitab FSIQ üldist taset ning nelja näitaja erinevused tingimusi, kus on lihtsam oma võimeid kasutada või kus koormus kasvab.
Alltestid ja testiaegsed tähelepanekud aitavad täpsustada, millest erinevused tulenevad. WAIS-i tulemuste lugemise keskmes on skooride erinevuste seostamine tingimustega, mis muudavad sooritust tööl, õppimisel või vestluses.
FSIQ näitab üldist taset
FSIQ ehk koguskaala IQ on mitut kognitiivset valdkonda ühendav liitskoor. Keskmise 100 ja standardhälbe 15 skaalal väljendab see üldist intellektuaalset taset võrreldes samaealiste rühmaga.
Tulemuste lehel olev protsentiil näitab asukohta samaealiste seas. Usaldusvahemik väljendab skoori vahemikku, mis arvestab mõõtmisviga. FSIQ ei ole üks muutumatu punkt: skoori tuleb lugeda koos selle usaldusvahemikuga.
FSIQ üksi ei näita aga, millistes ülesannetes on lihtsam oma võimeid kasutada ja millistel tingimustel koormus kasvab. Võimete jaotust näitavad neli näitajat. FSIQ täpsemat tähendust selgitab FSIQ ehk koguskaala IQ artikkel.
Nelja näitaja erinevused näitavad tugevamaid ja koormavamaid tingimusi
WAIS-IV neli indeksit on VCI ehk verbaalse mõistmise indeks, PRI ehk tajupõhise arutlemise indeks, WMI ehk töömälu indeks ning PSI ehk töötluskiiruse indeks. Need näitavad nii skoori taset eakaaslastega võrreldes kui ka suhtelist kõrgust või madalust inimese enda teiste näitajate kõrval.
Eestikeelse WAIS-III neli faktoripõhist näitajat on sõnaline taibukus, tajupõhine töötlus, töömälu ja töötluskiirus. III tulemuste hulka kuuluvad ka sõnaline IQ ja soorituslik IQ. Näitajate nimetusi tuleb seega lugeda kasutatud väljaande järgi: III tajupõhine töötlus ja IV tajupõhise arutlemise indeks on eri väljaannete nimetused.
Oletame näiteks, et WAIS-IV PSI on 95 ja ülejäänud indeksid umbes 120. PSI jääb eakaaslastega võrreldes keskmisse vahemikku, kuid on inimese enda profiilis suhteliselt madal. Ülesanded, kus tuleb ajapiirangu sees visuaalset infot otsida või kätega tegutseda, võivad siis takistada mõistmise ja arutlemise võime täielikku kasutamist.
Nii näitavad WAIS-i näitajate erinevused lisaks võimete kõrgusele või madalusele ka seda, kuidas sama inimese sooritus ülesande tingimuste muutudes erineb.
Kui raport sisaldab näitajate erinevuste analüüsi, näitab statistiline olulisus, kas erinevust on raske seletada ainult mõõtmisveaga. Esinemissagedus näitab, kui sageli sama suurt erinevust normrühmas kohtab. Mõlemad annavad lisainfot nelja näitaja mustri kindluse ja harulduse kohta.
Alltestid ja testiaegsed tähelepanekud selgitavad erinevuste põhjuseid
Neli näitajat kirjeldavad valdkondadevahelisi erinevusi. Alltestidest selgub, millistes ülesandetingimustes erinevus suurenes: näiteks visuaalsel otsimisel, suulise info hoidmisel, kirjutamisel või ajapiirangu korral. Alltestide skaalaskooride keskmine on 10 ja standardhälve 3. See skaala erineb keskmisega 100 FSIQ ja indeksite skaalast.
Ka sama PSI sees nõuavad sümbolite otsimine ja võrdlemine ning näidise järgi sümbolite järjest kirjutamine eri töötlust. Kui ainult viimane on madal, saab üldise väite „töötluskiirus on madal” asemel vaadata, kas koormus kasvas just kirjutamist või tegevussamme sisaldavates tingimustes.
Kui töömälu näitaja on inimese enda profiilis madal, suuliselt järjest esitatud info kipub ka testi ajal poole pealt ununema ning igapäevaelus on raske mitut suulist juhist hoida, võib see viia info ükshaaval esitamise või põhipunktide kirjapanemiseni. Kui töötluskiiruse näitaja on inimese enda profiilis madal ja täpsust säilitades saab aeg kergesti otsa, saab vaadata, kas tööaja või vastamisviisi muutmine aitab võimeid paremini kasutada.
Tulemuste selgitamisel on skoori erinevusest olulisem see, millises testiaegses käitumises erinevus avaldus ning millistes igapäevaolukordades see kordub. Võimete erinevuste sidumist igapäevaeluga käsitleb kognitiivse profiili lugemise artikkel.