g-faktor on eri intelligentsusülesannete ühine komponent
Sõnavara, arvutamine, kujundiarutlemine ja mälu nõuavad erinevaid oskusi. Kui aga võrrelda paljude inimeste tulemusi, ilmneb, et ühes ülesandes kõrge skoori saanud inimesed saavad sageli kõrge skoori ka teistes ülesannetes. Seda eri kognitiivsetes ülesannetes ühiselt avalduvat komponenti nimetatakse üldintelligentsuse teguriks ehk g-faktoriks.
Nähtust, kus ülesannete tulemused on tervikuna omavahel positiivselt korreleeritud, nimetatakse positiivseks korrelatsioonimustriks ehk positive manifold. Alates sellest, kui Spearman pakkus 1904. aasta uuringus välja üldfaktori, on g-faktor olnud intelligentsustestide üldise soorituse selgitamisel keskne mõiste.
Kuidas hinnatakse g-faktorit positiivsete korrelatsioonide põhjal?
g-faktor ei ole skoor, mida saaks otseselt mõõta ühele küsimusele vastamisega. See on latentne muutuja, mida hinnatakse sõnavara-, arutlemis-, mälu-, kiiruse- ja teiste ülesannete skooride ning nendevaheliste korrelatsioonide põhjal.
Faktoranalüüs eristab osa, milles paljude ülesannete tulemused koos tõusevad või langevad, ja osa, mis jääb omaseks igale üksikule ülesandele. Sõnavaraülesanne hõlmab sõnade tundmist, sümbolite otsimine aga visuaalse otsingu kiirust. Nende ülesandespetsiifiliste erinevuste kõrval väljendab g-faktor ülesannete ühist skooride varieerumist.
Positiivset korrelatsioonimustrit on laialdaselt kinnitatud eri kultuurides ja testides. Samal ajal jätkub arutelu selle üle, kas selle ühisosa tekitab üks üldvõime, mitme võime vastastikune mõju või ülesannetes kattuvad kognitiivsed protsessid.
g-faktori, IQ ja FSIQ erinevus
| Mõiste | Mida see kirjeldab? |
|---|---|
| g-faktor | Mitme kognitiivse ülesande korrelatsioonide põhjal hinnatud latentne üldfaktor |
| IQ | Standardiseeritud skoor, mis näitab intelligentsustesti tulemust samaealiste seas |
| FSIQ | Koguskaala IQ, mis ühendab mitme põhilise alltesti tulemused |
FSIQ peegeldab tugevalt g-faktorit, sest see koondab mitu erineva sisuga alltesti. FSIQ on siiski vaadeldav skoor, mis arvutatakse konkreetse testi koosseisu ja teisendusreeglite järgi. g-faktor on latentne muutuja, mis selgitab nende skooride seoseid. FSIQ arvutamist ja tõlgendamist käsitleb põhjalikumalt artikkel „Mis on FSIQ?”.
g-laadung näitab ülesande seotust g-faktoriga
g-laadung näitab, kui tugevalt on ühe alltesti tulemus seotud g-faktoriga. Lihtsas ühe faktori mudelis tähendab g-laadung 0,70, et selle ruut on 0,49: seega on 49% skoori variatsioonist g-ga ühine.
WAIS-IV analüüsis oli näiteks aritmeetika ja sõnavara g-laadung suhteliselt kõrge ning töötluskiiruse ülesannete oma madalam. g-laadung ei näita ülesande raskust, vaid seda, kui tugevalt peegeldab ülesanne kogu ülesannete rühmale ühist võimet. Sama alltesti g-laadung muutub sõltuvalt uuritavast rühmast, teiste testide valikust ja statistilisest mudelist.
IQ-testid ühendavad erineva sisuga ülesandeid selleks, et hinnata ülesannetele ühist üldist taset, jäämata sõltuma üksnes kindlatest teadmistest või ühest ülesandevormist.
g-faktor on tugevalt seotud õpitulemuste ja väljaõppega
g-faktor on eriti tugevalt seotud uue sisu õppimise ja omandamisega. Õpitulemuste metaanalüüsis ning erialase väljaõppe ja töösoorituse metaanalüüsis erines seose tugevus sõltuvalt hinnatavast tulemusest.
| Tulemus | Korrigeeritud korrelatsioon |
|---|---|
| Õpitulemused | 0,54 |
| Erialane väljaõpe | 0,35–0,49 |
| Tänapäevane töösooritus | 0,18–0,22 |
g ennustab hästi õpitulemusi ja edukust väljaõppes, kuid selle seos tänapäevase töösooritusega on nõrgem, kui varem arvati. Uusimad töösoorituse andmed ei toetanud ka varasemat selgitust, et keerukamates ametites on g ennustusvõime suurem. Seda, kuidas siduda IQ üldist taset tegelike tulemustega, selgitame põhjalikumalt artiklis IQ mõõtmise tähendusest.
g-faktor ja CHC-teooria laiad võimed kirjeldavad eri tasandeid
CHC-teooria jaotab intelligentsuse üldvõime, laiade võimete ja kitsaste võimete tasanditeks. Praegu levinud Carrolli mudelil põhinevas käsitluses on kõige kõrgemal g-faktor ning selle all laiad võimed, nagu Gc, Gf, Gv, Gwm ja Gs. Horni teoorias, millest CHC-teooria osaliselt välja kasvas, ei olnud üht kõige kõrgemal paiknevat g-faktorit.
g-faktor kirjeldab kognitiivsetele ülesannetele ühist üldist taset, laiad võimed aga seda, millist tüüpi ülesannetes on inimesel lihtsam oma võimeid kasutada. Seetõttu võib sarnase üldise IQ-ga inimestel olla erinev verbaalse mõistmise, arutlemise, visuaal-ruumilise töötluse, töömälu ja töötluskiiruse kombinatsioon. Artiklis „Mis on kognitiivne profiil?” selgitame, kuidas siduda seda kombinatsiooni konkreetsete olukordadega.
BrainTypeIQ näitab üheksa alltesti põhjal üldist IQ-d ja viie võime profiili.