Kujutluste arhitektil on peas ruumiline maailm. Vestlust kuulates muudab ta teise inimese jutu ruumiliseks paigutuseks või kujuks, tõmbab sinna nooli, pöörab elemente ja ehitab seoseid. Sõnades selgitatu muutub tema jaoks nähtavaks struktuuriks.
Selle tüübi mõtlemise tööriistad on skeemid ja kujutlused. Ka uue probleemi avab ta kõigepealt peas nagu kaardi, siis pöörab, suurendab või järjestab vajalikke osi, et vastust leida. Enne pildi joonistamist tunneb ta juba, et pilt liigub. Seetõttu on raske selgitada sõnades vaheetappe, mis viivad järelduseni.
Hind ilmneb tõlkimisel. Peas on ruumiline pilt selge, kuid sõnadesse muutes kulub teave ära. Ta satub seisundisse „Saan aru, aga ei oska selgitada“ ning arutelus jääb alla kiirematele sõnastajatele. Selle tüübi jaoks on iseloomulik puudujäägitunne „Joonistades saaksin edasi anda, suuliselt ei saa“. Selgitamise raskus võib panna kahtlema, kas tema arusaamine on üldse päris.
Võti on alustada skeemist ja lisada sõnad hiljem. Kui ehitad kõigepealt sõnades ja muudad alles siis skeemiks, läheb teave kaotsi. Kui joonistad enne skeemi ja lisad siis märkused, saad peas oleva struktuuri säilitades edasi anda. Skeem hoiab sinu arusaamise täpsuse alles.
Tugevused
Ka katkendlikust teabest saad peas ruumiliselt üles ehitada, mis on põhiosa, kus on kitsaskoht ja kuidas elemendid ühenduvad.
Saad mõttes läbi mängida objektide pööramist, paigutuse muutmist ja seisundite üleminekut. Näed juba enne teostamist, mis juhtub.
Tajud justkui silmaga nähes kirja panemata reegleid ja struktuuri moonutusi, millele keegi pole veel tähelepanu juhtinud.
Nõrkused
Peas selgelt ja detailselt nähtav kaotab sõnadesse teisendamise käigus suure hulga teavet.
Arutelus ei jõua tõlkimine teise inimese sõnade kiirusega kaasa. Võid jääda alla ka siis, kui sinu arusaamine on kindel.
Jõuad järelduseni peas skeeme liigutades, nii et väljast võib see kergesti tunduda põhjendamatu hüppe või pelga vaistuna.